Praegustel keerulistel aegadel ühendab kõiki vesinikuoru partnereid üks ambitsioon: saavutada energiasõltumatus majanduslikult vastutustundlikult ja nii kiiresti kui võimalik.
Taastuvenergia tootmine ja salvestamine on Eesti energiasõltumatuse võti. Kuna Eestil on tohutu taastuvenergia potentsiaal, mis ületab tunduvalt riigi (esmase) energiatarbimise, võib energiast saada riigi jaoks oluline ekspordiartikkel.
Kuna taastuvenergiat toodetakse ebaühtlaselt ning Eesti elektrivõrk ei suuda kunagi toime tulla nii taastuvenergia mahtude kui ka selle tootmise ebaühtlusega, saab taastuvenergia salvestamisest vesiniku kujul suur väljakutse (lisaks lühiajalisele akusalvestusele).
Arvestades, et vesinik kui energiakandja muutub kättesaadavaks suurtes kogustes, soovivad vesinikuoru partnerid õppida, kuidas vesinikku kasutada, kuidas selle kasutamist laiendada ja – pikemas perspektiivis – kuidas vesinikku eksportida.
Lähiajal on kavandamisel vähemalt viis asukohta suuremahuliseks päikeseenergia tootmiseks maismaal, kus energia osaline muundamine vesinikuks on mõistlik, kuna selliste energiakoguste võrku andmine oleks kas väga kulukas või üldse mitte teostatav. Pikemas perspektiivis muundatakse alates 2029. aastast vähemalt osa (7 GW) avamere tuuleenergia potentsiaalist vesinikuks.
See annab võimaluse omandada perioodil 2023–2029 kogemusi, kuidas, kus ja millistel tingimustel toota, transportida, säilitada ja kasutada vesinikku kui energiakandjat majanduslikult ja tõhusalt, et olla valmis kohanema suuremahuliste olukordadega alates 2029. aastast. Kohalikud omavalitsused, piirkonnad ja erapartnerid juba kavandavad või uurivad kasutusjuhte transpordis (laevandus, lennundus, raudtee, ühistransport, raskeveokid, pikamaavedu) ja tankimisvõimalusi. Tööstuses on tähelepanu all vesinik kui tulevikukindlate kütuste komponent.
Energiasüsteemis on vaatluse all vesinik kui lühi- ja pikaajalise salvestamise, võrgu stabiilsuse ja kütmise vahend ning uuritakse impordi (lühiajaline) ja ekspordi (pikaajaline) ambitsioone. Vesinikuoru partnerite peamine väljakutse on õppida, kuidas lahendada kana ja muna (tootmise ja kasutamise) probleemi ning ühiselt lähiaastatel väärtusahela lülisid üles ehitada, isegi kui need lülid ei oleks lühiajaliselt rahaliselt tasuvad. Sisuliselt on vesinikuoru strateegia seega hõlbustada vesiniku õppimiskõverat aastatel 2023–2029, et alates 2029. aastast majanduslikult vastutustundlikul viisil maksimaalset kasu saada.
Tegevusvaldkonda kuuluvad projektid katavad enamiku Eesti majandusklastritest, sealhulgas energiatootmise ja -muundamise ning vesiniku kasutamise. Projektide ja vesinikuoru partnerite omavaheline seotus positsioneerib Eesti maailma esimese üleriigilise vesinikuoruna. Eesti partnerid soovivad maksimeerida koostööd teiste riikidega, et optimeerida õppimiskõverat ja laiendada turgu.
Eesti partnerid soovivad optimaalselt reageerida Euroopa programmidele, mis hõlbustavad vesiniku õppimiskõverat: „Eesmärk 55“ (Fit For 55; loob aluse), RePowerEU (kiirendab energiasõltumatust), tHrive (hõlbustab ja kiirendab uut vesinikumajandust), Hydrogen Valleys (kiirendab vesinikuorude õppimiskõverat), TEN-T (investeerib vesinikul põhinevatesse transpordikoridoridesse), Hydrogen Backbone (sh Elering) ja teised.