FOTOD ja VIDEOD: vesinikupäevade juubeliürituse fookuses oli teekond teadusest turule

8.–9. oktoobril peeti Tartus kümnendat korda vesinikupäevi, mis kandsid tänavu juubeli puhul pealkirja „Teadusest turule“. Sündmus tõi kokku teadlased, ettevõtjad, insenerid ja juhid, et arutleda, mis on pidurdanud või kiirendanud vesinikutehnoloogiate jõudmist laborist päris eluliste rakendusteni. Aruteludest jäi kõlama tõdemus, et teadusest turule ei vii üks suur läbimurre, vaid erakordne järjepidevus.

Kui varasematel aastatel on arutletud laialdaselt vesiniku potentsiaali üle, siis tänavused juubeliväärilised vesinikupäevad keskendusid reaalsetele sammudele ja toimiva terviku loomisele. Läbi intervjuude, ettekannete ja inspireerivate vestluste otsiti vastust küsimusele, kuidas ühendada tootjad, tehnoloogiaarendajad ja tarbijad nii, et tekiks elujõuline vesinikumajandus.

Pikk ajalugu ja reaalsed rakendused

Esimesel päeval vaadati tagasi vesinikutehnoloogiate arenguloole. Professor Enn Lust tegi ülevaate vesinikutehnoloogiate enam kui 250-aastasest ajaloost ning Tartu pikast elektrokeemia traditsioonist. Tema ettekanne viis kuulajad rännakule Wilhelm Ostwaldi aegadest ja 1960ndate kosmosetehnoloogia arendustest kuni tänaste moodsate vesinikusüsteemideni Chemicumis.

Ettevõtluse vaatenurga tõi sisse Enn Õunpuu, kes rääkis ettevõtte Elcogen enam kui 25 aasta pikkusest teekonnast. Ta ilmestas, millist järjepidevust nõuab liikumine esimestest tahkeoksiidsete kütuseelementide laborikatsetest tänase tööstusliku tootmiseni.

Adwin Martens jagas Beneluxi kogemust, rõhutades, et toimiva vesinikumajanduse eelduseks on tootjate, arendajate ja tarbijate tihe koostöö. Tema ettekande üks olulisemaid sõnumeid oli, et usaldust uute tehnoloogiate vastu ei loo lõpuks mitte kaunid esitlused, vaid reaalsed, nähtavad ja käega katsutavad rakendused.

Tulevikutehnoloogiad ja noorte innovatsioon

Teisel päeval keskenduti tulevikutehnoloogiatele ning strateegilistele valikutele, mis on vajalikud toimiva vesinikumajanduseni jõudmiseks. Teooria kõrval sai sündmusel näha ka praktikat – EXPO alal esitleti vesinikuautosid, -bussi, -drooni, -veoautot ja teisi põnevaid lahendusi.

Päeva üheks kulminatsiooniks kujunes tudengite häkatoni finaal. Neli kõrgkooli ja 30 tudengit otsisid lahendusi Eesti regionaalsete lennujaamade elavdamiseks ja olemasolevale taristule uute ärimudelite leidmiseks. Häkatoni võitis tiim, kuhu kuulusid Marian Traus, Paul Vaidla, Alfred Fjodorov ja Laur Kristjan Salvan. Nende lahenduseks oli Pärnu vesinikulennukite testimisjaam, mis sidus linna olemasolevad eelised lennunduse tegelike kitsaskohtadega, toetades visiooni ka reaalsete numbritega. Võitjatiim sõidab H2Cove projekti raames Groningeni, kus arendatakse Euroopa esimest vesinikulennujaama, esindades seal Eestit rahvusvahelisel vesinikuvõistlusel.

Eesti vesiniku lugu alles kujuneb

Ürituse võtab kokku ajakirjanik Elo Ellermaa mõtlemapanev tõdemus, et Eesti vesiniku lugu ei ole veel kirjutatud. Paljudel Eesti inimestel puudub veel selge arusaam, mida vesinik meie jaoks tähendab. See narratiiv on alles kujunemisjärgus ning sellest sõltub, kuhu liigub avalik arvamus. Kas vesinikust jääb kuvand kui millestki kallist, ohtlikust ja ebarealistlikust või seostub see puhta looduse, energiajulgeoleku, maailmatasemel teaduse ning Eesti oma tehnoloogiaettevõtete ja tulevaste ükssarvikutega?

Tänavused vesinikupäevad andsid kinnitust, et Eesti vesinikukogukond on valmis seda lugu ise kirjutama – tehes seda üks tegu ja üks lugu korraga.

Suur tänu kõigile juubelisündmusel osalejatele. Kohtumiseni juba järgmistel Tartu vesinikupäevadel!